Mida võiks tähendada lause, et "Baltica tuleb lavadelt alla piduliste hulka"? Sissekande lõpuks soovin jõuda vastuseni.
Igal traditsioonidega festivalil on oma nägu, mille järgi teda tuntakse. See nägu ei meeldi kindlasti kõigile, kuid need, kellele see meelt mööda on, tulevad igal aastal uuesti ja jälle.
Olles külastanud paljusid erinevaid folgi-nimelisi ettevõtmisi ja folkloorifestivale, on minus üha enam ja enam kasvanud soov kogeda pidu ehtsa pidulisena, võttes osa tegevustest, saades nn omal nahal tunda, mida miski nähtust-kuuldust väärt on. Mind isiklikult (arvan, et ka paljusid teid) ei rahulda ühekülgne esineja-kuulaja suhe, eriti soojal suveajal, mil inimesed kogunevad looduskaunitesse paikadesse ühiselt aega veetma. Pärimusmuusikale on selline akadeemiline suhe eriti võõras.
 |
| Pidulised seltskonnatantse tantsimas suvel 2015 |
Baltica 2016 püüab teistest suurtest pidudest (festivalidest) erineda sellega, et ta pakub külalisele otsest osasaamisrõõmu, käega katsumise ja jalgadega tunnetamise kogemust. Päris pidu saab tähendusrikkaks Baltica 2016 osaks lisaks väikestele lavakontsertidele, millele on samuti ruumi meie programmis. Suurtelt lavadelt aga tuleme kõik üheskoos alla, et vähendada vahemaad esineja ja kuulaja vahel. Püüdleme suhte järele, kus ilma helivõimenduseta saab kontserdil tunda esineja helilaineid, mis panevad kuulaja samas rütmis võnkuma. Kus saab järellaulda, kui selleks soov, kus saab tantsusammu keerutada, kui selleks sobiv keskkond ja aeg. Nii, nagu see olema peaks.
Varasemate Balticatega võrreldes on järgmise suve peol rohkem ühisolemist ning vähem esineja-kuulaja, lavalt-publikule suhet. Jäägu need rõõmud teistele peokorraldajatele!
No comments:
Post a Comment